Organisatsioonist
Tegutseme põhikirja alusel raudteetranspordi korraldamise, sealhulgas reisijateveo ja nendega kaasnevate teenuste osutamise ning raudteeveeremi remondiga.
Kõigi tegevuste jaoks on meil tegevusload: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on väljastanud raudtee reisijateveoteenuse osutamise tegevusloa ja ohutustunnistuse ning raudteeveeremi remontimise õiguse annab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi väljastatud raudteeveeremi remondi tegevusluba. Reisiteenuse osutamiseks oleme kehtestanud reisijateveo eeskirja.
Meie ettevõtte nõukogusse kuuluvad Andres Allikmäe (nõukogu esimees), Hindrek Allvee, Kai Realo ja Kalle Viks. Nõukogu esimehe tasu on 1000 eurot, nõukogu liikmetel 500 eurot kuus.
Meie juhatuse esimees on Merike Saks ja juhatuse liige on Riho Seppar.
Juhatuse esimees juhib juristi, arendusjuhi, äriarhitekti, müügiosakonna, personaliosakonna, finantsosakonna, haldusosakonna ja klienditeeninduse osakonna tööd.
Juhatuse liige juhib ohutusjuhi, projektijuhi, tehnikaosakonna ja liikluskorralduse osakonna tööd.
Vaata struktuuriskeemi siit.
Sisekontroll ja auditikomitee
Ettevõttes on mitmetasandiline kontrollisüsteem. Lisaks seaduses ettenähtud majandusaasta aruande kontrollimisele ja kinnitamisele on meil ka sisekontrollisüsteem. Vastavalt audiitortegevuse seadusele on moodustatud auditikomitee, mis tegutseb nõukogu poolt kinnitatud auditikomitee töökorra alusel. Auditikomitee liikmeteks on ettevõtte nõukogu otsusega nimetatud Kalle Viks (auditikomitee esimees), Marko Roots ja Piret Kustasson. Auditikomitee esimehe tasu on 187,50 EUR koosoleku toimumise kuu eest ja liikmetel 250 EUR koosoleku toimumise kuu eest.
Auditikomitee ettepanekul kinnitab nõukogu igaks aastaks siseauditi kava. Siseauditite tulemusest ja parendusettepanekutest raporteeritakse auditikomiteele.
Ettevõtte tegevuspoliitika
Meie kui Eesti ainsa rongidega riigisisest reisiteenust pakkuva ettevõtte ülesandeks on pakkuda üle Eesti kiiret, mugavat, keskkonnasõbralikku ja ohutut transporditeenust. Meie põhiväärtusteks on turvalisus, usaldusväärsus, kiirus, kliendikesksus ja keskkonnasõbralikkus.
Oma missiooni ja visiooni parimaks realiseerimiseks on meil oma tegevuspoliitika, mille osadeks on ohutus-, kvaliteedi- ja keskkonnapoliitika.
Tegevuspoliitikast lähtuvad kõik meie töötajad ettevõtte territooriumil, hoonetes, ettevõtte poolt renditud ruumides ning rongides.
Oleme turvalist reisijatevedu pakkuv ettevõtja ning töötajate tervisest ja töötingimustest hooliv tööandja. Meie eesmärgiks on tagada ohutus nii ettevõttes kui rongidega reisiteenust pakkudes. Hindame oma tegevuses raudteeohutuse ja tööohutuse riske ning kavandame meetmeid nende vähendamiseks. Selgitame välja toimunud õnnetuste põhjused ja ennetame nende kordumist. Töötajate ohutuse kindlustamiseks tagame vajaliku töökorralduse, töökeskkonna ja töötajate pädevuse.
Kvaliteetse teenuse pakkumine on üks meie olulisemaid prioriteete. Elroni meeskond töötab igapäevaselt selle nimel, et pakkuda üksnes meeldivaid rongisõidu kogemusi. Tagamaks rongide töökindluse, teeme kogu tehnikapargile korralisi hooldusi ja reageerime kiiresti ka ootamatute plaaniväliste remontide korral. Kõiki ronge kontrollitakse igapäevaselt – enne rongi liinile minekut veendume selle korrasolekus. Jälgime sõiduplaanis püsimist ning lisame vastavalt klientide soovidele ja vajadusele võimaluste piires ka täiendavaid väljumisi. Viime iga-aastaselt läbi klientide rahulolu uuringuid, et saaksime oma teenust vastavalt klientide ootustele arendada.
Klienditeeninduses soovime pakkuda parimat võimalikku kliendikogemust jälgides pidevalt klienditeenindajate tööd ja klientidelt saabuvat tagasisidet.
Oleme keskkonnasõbralik partner ja teenusepakkuja. Suhtume keskkonda ja ressurssidesse säästlikult - väldime keskkonna saastamist kõigis oma tegevustes. Sisseostetavate toodete ja teenuste valimisel eelistame võimalusel ettevõtjaid, kellel on toimiv keskkonnajuhtimissüsteem. Sorteerime ja käitleme tekkivaid jäätmeid vastavalt nõuetele. Pool meie rongipargist on keskkonnasõbralikud elektrirongid.
Ajajoon 1924–2020
1924
Balti jaamast väljub kl 11.15 pidulikule avasõidule 4-vagunilisena Baltimaade esimene elektrirong (ühtlasi Eesti esimene mootorrong). Esimese sõidu tegi teiste seas kaasa rida Eesti Vabariigi valitsuskabineti liikmeid ning riigivanem Friedrich Akel.

1934
Elektriraudtee sai 10-aastaseks, selle aja jooksul olid elektrirongid läbinud 2,7 miljonit kilomeetrit ning teenindanud umbes 42 miljonit reisijat

1947
Võeti vastu otsus Pääsküla-Keila raudteelõigu elektrifitseerimise kohta

1958
Algas Keila-Klooga liini elektrifitseerimine

1962
Pääskülla ehitati uus elektrirongide depoo.

1967
Aastatel 1967–1968/69 sõitsid Haapsalu ja Tapa suunal isevärki elektrirongid – moderniseeritud kontakt-akumulaatorrongid, raudteel tunti neid ka lihtsalt aku-akudena; akurong võis akumulaatorite toitel sõita ka ilma kontaktvõrguta

1974
Algas regulaarne elektrirongide liiklus liinil Tallinn-Kehra (+ 39 km), elektriraudteed oli nüüd Eestis 101 km

1976
Elektrirongid seeriast Sr3 sõitsid elektriraudtee liinidel 1958-1980. Sr3 seeria elektrirongid Rahumäe-Järve vahel juulis 1976.

1978
Avati pidulikult Kehra-Aegviidu elektrifitseeritud liin (+ 17 km), avasõidu elektrirongiga ER2-1032 tegid Heino Rahula ja Aavo Prosovits

1981
Vasalemma-Riisipere elektriraudtee (+ 14 km) avamine, elektriraudtee saavutas oma lõpliku pikkuse 20. sajandi Eestis – 132 km (131,8 km)

1998
Asutati Elektriraudtee AS

2000
Elektriraudtee AS aktsiad eraldati Eesti Raudtee ASi varast ning anti üle Eesti Vabariigile, riigile kuuluva ettevõtte veeremipargis oli 72 vagunit ja üks manöövri-elektrivedur

2012
Esimene uus rong StadlerFLIRT saabus Eestisse

2013
Elektriraudtee alustas opereerimist uute Stadler FLIRT elektrirongidega

2014
Elektriraudtee, kandes nüüdsest nime Elron (AS Eesti Liinirongid), võttis üle kogu riigisisese reisirongiliikluse korraldamise.
