6:00-23:59 kliendiinfo +372 616 0245

Organisatsioonist

Missioon & Visioon
Missioon & Visioon

Loome Sulle aega – viime Sind kohale kiiresti, turvaliselt ja mugavalt.

Oleme reisija esimene valik.

Väärtused
Väärtused

Meile on olulised turvalisus, kiirus, kliendikesksus, keskkonnasõbralikkus, usaldusväärsus.

Tegutseme põhikirja alusel raudteetranspordi korraldamise, sealhulgas reisijateveo ja nendega kaasnevate teenuste osutamise ning raudteeveeremi remondiga.

Kõikide tegevuste jaoks on meil tegevusload:

  • Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on väljastanud raudtee reisijateveoteenuse osutamise tegevusloa ja ohutustunnistuse
  • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt on väljastatud raudteeveeremi remondi tegevusluba, mis annab õiguse raudteeveeremi remontimiseks
  • Reisiteenuse osutamiseks oleme kehtestanud reisijateveo eeskirja.

Meie ettevõtte nõukogusse kuuluvad Andres Allikmäe (nõukogu esimees), Andres Uusoja, Heddy Klasen ja Janno Luurmees. 
Nõukogu esimehe tasu on 1000 eurot, nõukogu liikmete tasu 500 eurot kuus.

Elroni juhatuse esimees on Lauri Betlem. Ettevõtte juhatuse liige on Märt Ehrenpreis.

Juhatuse esimees juhib juristi, müügi- ja turundusosakonna, klienditeenindusosakonna, finants- ja IT-osakonna, personaliosakonna ning ohutus- ja kvaliteediosakonna tööd. 
Juhatuse liige juhib tehnikaosakonna, liikluskorralduse osakonna ning haldus- ja ostuosakonna tööd. 

Struktuuriskeemi leiad siit.

Sisekontroll ja auditikomitee

Ettevõttes on mitmetasandiline kontrollisüsteem. Lisaks seaduses ettenähtud majandusaasta aruande kontrollimisele ja kinnitamisele on meil ka sisekontrollisüsteem. Vastavalt audiitortegevuse seadusele on moodustatud auditikomitee, mis tegutseb nõukogu poolt kinnitatud auditikomitee töökorra alusel. Auditikomitee liikmeteks on ettevõtte nõukogu otsusega nimetatud Kalle Viks (auditikomitee esimees), Marko Roots ja Piret Kustasson. 
Auditikomitee esimehe tasu on 187,50 EUR koosoleku toimumise kuu eest ja liikmetel 250 EUR koosoleku toimumise kuu eest.

Auditikomitee ettepanekul kinnitab nõukogu igaks aastaks siseauditi kava. Siseauditite tulemusest ja parendusettepanekutest raporteeritakse auditikomiteele.

Ettevõtte tegevuspoliitika

Meie kui Eesti ainsa rongidega riigisisest reisiteenust pakkuva ettevõtte ülesandeks on pakkuda üle Eesti kiiret, mugavat, keskkonnasõbralikku ja ohutut transporditeenust.

Meie põhiväärtusteks on turvalisus, usaldusväärsus, kiirus, kliendikesksus ja keskkonnasõbralikkus.

Oma missiooni ja visiooni parimaks realiseerimiseks on meil oma tegevuspoliitika, mille osadeks on ohutus-, kvaliteedi- ja keskkonnapoliitika.

Tegevuspoliitikast lähtuvad kõik meie töötajad ettevõtte territooriumil, hoonetes, ettevõtte poolt renditud ruumides ning rongides.

Oleme turvalist reisijatevedu pakkuv ettevõte ning töötajate tervisest ja töötingimustest hooliv tööandja.

Meie eesmärgiks on tagada ohutus nii ettevõttes kui rongidega reisiteenust pakkudes.

Hindame oma tegevuses raudtee- ja tööohutuse riske ning kavandame meetmeid nende vähendamiseks. Selgitame välja toimunud õnnetuste põhjused ja püüame ennetada nende kordumist.

Töötajate ohutuse kindlustamiseks tagame vajaliku töökorralduse, töökeskkonna ja töötajate pädevuse.

Kvaliteetse teenuse pakkumine on üks meie olulisemaid prioriteete.

Elroni meeskond töötab igapäevaselt selle nimel, et pakkuda üksnes meeldivaid rongisõidu kogemusi.
Tagamaks rongide töökindluse, teeme kogu tehnikapargile korralisi hooldusi ja reageerime kiiresti ka ootamatute plaaniväliste remontide korral.

Kõiki ronge kontrollitakse igapäevaselt – enne rongi liinile minekut veendume selle korrasolekus. Jälgime sõiduplaanis püsimist ning lisame vastavalt klientide soovidele ja vajadusele võimaluste piires ka täiendavaid väljumisi.

Iga-aastaselt viime läbi klientide rahulolu uuringuid, et saaksime oma teenust vastavalt klientide ootustele arendada. 

Klienditeeninduses soovime pakkuda parimat võimalikku kliendikogemust jälgides pidevalt klienditeenindajate tööd ja klientidelt saabuvat tagasisidet.

Oleme keskkonnasõbralik partner ja teenusepakkuja.
Suhtume keskkonda ja ressurssidesse säästlikult - väldime keskkonna saastamist kõigis oma tegevustes.

Sisseostetavate toodete ja teenuste valimisel eelistame võimalusel ettevõtjaid, kellel on toimiv keskkonnajuhtimissüsteem.
Sorteerime ja käitleme tekkivaid jäätmeid vastavalt nõuetele.

Pool meie rongipargist on keskkonnasõbralikud elektrirongid. Kõik meie elektrirongid kasutavad sõitmiseks rohelist elektrit. 

Üldinfo: info@elron.ee

+372 673 7400

Vabaduse pst 176,

Tallinn 10917, Eesti

  1. 1924
    20. september

    Balti jaamast väljub kl 11.15 pidulikule avasõidule 4-vagunilisena Baltimaade esimene elektrirong (ühtlasi Eesti esimene mootorrong). Esimese sõidu tegi teiste seas kaasa rida Eesti Vabariigi valitsuskabineti liikmeid ning riigivanem Friedrich Akel.

    Valter Lemberg, ca 1924, Siemens Corporate Archives, Munich/München
  2. 1934

    Elektriraudtee sai 10-aastaseks, selle aja jooksul olid elektrirongid läbinud 2,7 miljonit kilomeetrit ning teenindanud umbes 42 miljonit reisijat

    A.Birk, 1936, Tallinn, perekond Loogi kogu
  3. 1947

    Võeti vastu otsus Pääsküla-Keila raudteelõigu elektrifitseerimise kohta

    1947
  4. 1958

    Algas Keila-Klooga liini elektrifitseerimine

    1958
  5. 1962

    Pääskülla ehitati uus elektrirongide depoo.

    Pääskülla ehitati uus elektrirongide depoo.
  6. 1967

    Aastatel 1967–1968/69 sõitsid Haapsalu ja Tapa suunal isevärki elektrirongid – moderniseeritud kontakt-akumulaatorrongid, raudteel tunti neid ka lihtsalt aku-akudena; akurong võis akumulaatorite toitel sõita ka ilma kontaktvõrguta

    1967
  7. 1974
    30. jaanuar

    Algas regulaarne elektrirongide liiklus liinil Tallinn-Kehra (+ 39 km), elektriraudteed oli nüüd Eestis 101 km

    1974
  8. 1976

    Elektrirongid seeriast Sr3 sõitsid elektriraudtee liinidel 1958-1980. Sr3 seeria elektrirongid Rahumäe-Järve vahel juulis 1976.

    1976
  9. 1978

    Avati pidulikult Kehra-Aegviidu elektrifitseeritud liin (+ 17 km), avasõidu elektrirongiga ER2-1032 tegid Heino Rahula ja Aavo Prosovits

    1978
  10. 1981
    4. september

    Vasalemma-Riisipere elektriraudtee (+ 14 km) avamine, elektriraudtee saavutas oma lõpliku pikkuse 20. sajandi Eestis – 132 km (131,8 km)

    1981
  11. 1998
    23. detsember

    Asutati Elektriraudtee AS

    Elektriraudtee
  12. 2000
    15. november

    Elektriraudtee AS aktsiad eraldati Eesti Raudtee ASi varast ning anti üle Eesti Vabariigile, riigile kuuluva ettevõtte veeremipargis oli 72 vagunit ja üks manöövri-elektrivedur

    2000
  13. 2012
    17. november

    Esimene uus rong StadlerFLIRT saabus Eestisse

    2012
  14. 2013
    1. juuli

    Elektriraudtee alustas opereerimist uute Stadler FLIRT elektrirongidega

    2013
  15. 2014
    1. jaanuar

    Elektriraudtee, kandes nüüdsest nime Elron (AS Eesti Liinirongid), võttis üle kogu riigisisese reisirongiliikluse korraldamise.

    2014