Organisatsioonist
Tegutseme põhikirja alusel raudteetranspordi korraldamise, sealhulgas reisijateveo ja nendega kaasnevate teenuste osutamise ning raudteeveeremi remondiga.
Kõikide tegevuste jaoks on meil tegevusload:
- Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on väljastanud raudtee reisijateveoteenuse osutamise tegevusloa ja ohutustunnistuse
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt on väljastatud raudteeveeremi remondi tegevusluba, mis annab õiguse raudteeveeremi remontimiseks
- Reisiteenuse osutamiseks oleme kehtestanud reisijateveo eeskirja.
Meie ettevõtte nõukogusse kuuluvad Andres Allikmäe (nõukogu esimees), Andres Uusoja, Heddy Klasen ja Janno Luurmees.
Nõukogu esimehe tasu on 1000 eurot, nõukogu liikmete tasu 500 eurot kuus.
Elroni juhatuse esimees on Lauri Betlem. Ettevõtte juhatuse liige on Märt Ehrenpreis.
Juhatuse esimees juhib juristi, müügi- ja turundusosakonna, klienditeenindusosakonna, finants- ja IT-osakonna, personaliosakonna ning ohutus- ja kvaliteediosakonna tööd.
Juhatuse liige juhib tehnikaosakonna, liikluskorralduse osakonna ning haldus- ja ostuosakonna tööd.
Struktuuriskeemi leiad siit.
Sisekontroll ja auditikomitee
Ettevõttes on mitmetasandiline kontrollisüsteem. Lisaks seaduses ettenähtud majandusaasta aruande kontrollimisele ja kinnitamisele on meil ka sisekontrollisüsteem. Vastavalt audiitortegevuse seadusele on moodustatud auditikomitee, mis tegutseb nõukogu poolt kinnitatud auditikomitee töökorra alusel. Auditikomitee liikmeteks on ettevõtte nõukogu otsusega nimetatud Kalle Viks (auditikomitee esimees), Marko Roots ja Piret Kustasson.
Auditikomitee esimehe tasu on 187,50 EUR koosoleku toimumise kuu eest ja liikmetel 250 EUR koosoleku toimumise kuu eest.
Auditikomitee ettepanekul kinnitab nõukogu igaks aastaks siseauditi kava. Siseauditite tulemusest ja parendusettepanekutest raporteeritakse auditikomiteele.
Ettevõtte tegevuspoliitika
Meie kui Eesti ainsa rongidega riigisisest reisiteenust pakkuva ettevõtte ülesandeks on pakkuda üle Eesti kiiret, mugavat, keskkonnasõbralikku ja ohutut transporditeenust.
Meie põhiväärtusteks on turvalisus, usaldusväärsus, kiirus, kliendikesksus ja keskkonnasõbralikkus.
Oma missiooni ja visiooni parimaks realiseerimiseks on meil oma tegevuspoliitika, mille osadeks on ohutus-, kvaliteedi- ja keskkonnapoliitika.
Tegevuspoliitikast lähtuvad kõik meie töötajad ettevõtte territooriumil, hoonetes, ettevõtte poolt renditud ruumides ning rongides.
Oleme turvalist reisijatevedu pakkuv ettevõte ning töötajate tervisest ja töötingimustest hooliv tööandja.
Meie eesmärgiks on tagada ohutus nii ettevõttes kui rongidega reisiteenust pakkudes.
Hindame oma tegevuses raudtee- ja tööohutuse riske ning kavandame meetmeid nende vähendamiseks. Selgitame välja toimunud õnnetuste põhjused ja püüame ennetada nende kordumist.
Töötajate ohutuse kindlustamiseks tagame vajaliku töökorralduse, töökeskkonna ja töötajate pädevuse.
Kvaliteetse teenuse pakkumine on üks meie olulisemaid prioriteete.
Elroni meeskond töötab igapäevaselt selle nimel, et pakkuda üksnes meeldivaid rongisõidu kogemusi.
Tagamaks rongide töökindluse, teeme kogu tehnikapargile korralisi hooldusi ja reageerime kiiresti ka ootamatute plaaniväliste remontide korral.
Kõiki ronge kontrollitakse igapäevaselt – enne rongi liinile minekut veendume selle korrasolekus. Jälgime sõiduplaanis püsimist ning lisame vastavalt klientide soovidele ja vajadusele võimaluste piires ka täiendavaid väljumisi.
Iga-aastaselt viime läbi klientide rahulolu uuringuid, et saaksime oma teenust vastavalt klientide ootustele arendada.
Klienditeeninduses soovime pakkuda parimat võimalikku kliendikogemust jälgides pidevalt klienditeenindajate tööd ja klientidelt saabuvat tagasisidet.
Oleme keskkonnasõbralik partner ja teenusepakkuja.
Suhtume keskkonda ja ressurssidesse säästlikult - väldime keskkonna saastamist kõigis oma tegevustes.
Sisseostetavate toodete ja teenuste valimisel eelistame võimalusel ettevõtjaid, kellel on toimiv keskkonnajuhtimissüsteem.
Sorteerime ja käitleme tekkivaid jäätmeid vastavalt nõuetele.
Pool meie rongipargist on keskkonnasõbralikud elektrirongid. Kõik meie elektrirongid kasutavad sõitmiseks rohelist elektrit.
-
192420. september
Balti jaamast väljub kl 11.15 pidulikule avasõidule 4-vagunilisena Baltimaade esimene elektrirong (ühtlasi Eesti esimene mootorrong). Esimese sõidu tegi teiste seas kaasa rida Eesti Vabariigi valitsuskabineti liikmeid ning riigivanem Friedrich Akel.
-
1934
Elektriraudtee sai 10-aastaseks, selle aja jooksul olid elektrirongid läbinud 2,7 miljonit kilomeetrit ning teenindanud umbes 42 miljonit reisijat
-
1947
Võeti vastu otsus Pääsküla-Keila raudteelõigu elektrifitseerimise kohta
-
1958
Algas Keila-Klooga liini elektrifitseerimine
-
1962
Pääskülla ehitati uus elektrirongide depoo.
-
1967
Aastatel 1967–1968/69 sõitsid Haapsalu ja Tapa suunal isevärki elektrirongid – moderniseeritud kontakt-akumulaatorrongid, raudteel tunti neid ka lihtsalt aku-akudena; akurong võis akumulaatorite toitel sõita ka ilma kontaktvõrguta
-
197430. jaanuar
Algas regulaarne elektrirongide liiklus liinil Tallinn-Kehra (+ 39 km), elektriraudteed oli nüüd Eestis 101 km
-
1976
Elektrirongid seeriast Sr3 sõitsid elektriraudtee liinidel 1958-1980. Sr3 seeria elektrirongid Rahumäe-Järve vahel juulis 1976.
-
1978
Avati pidulikult Kehra-Aegviidu elektrifitseeritud liin (+ 17 km), avasõidu elektrirongiga ER2-1032 tegid Heino Rahula ja Aavo Prosovits
-
19814. september
Vasalemma-Riisipere elektriraudtee (+ 14 km) avamine, elektriraudtee saavutas oma lõpliku pikkuse 20. sajandi Eestis – 132 km (131,8 km)
-
199823. detsember
Asutati Elektriraudtee AS
-
200015. november
Elektriraudtee AS aktsiad eraldati Eesti Raudtee ASi varast ning anti üle Eesti Vabariigile, riigile kuuluva ettevõtte veeremipargis oli 72 vagunit ja üks manöövri-elektrivedur
-
201217. november
Esimene uus rong StadlerFLIRT saabus Eestisse
-
20131. juuli
Elektriraudtee alustas opereerimist uute Stadler FLIRT elektrirongidega
-
20141. jaanuar
Elektriraudtee, kandes nüüdsest nime Elron (AS Eesti Liinirongid), võttis üle kogu riigisisese reisirongiliikluse korraldamise.
-
20211. veebruar
Sõlmiti leping Škoda Grupiga kuue kahesüsteemse elektrirongi tootmiseks ja astuti samm keskkonnahoidlikuma tuleviku poole - mindi üle täielikult roheenergiale.
-
202219. detsember
Sõlmiti leping Škoda Grupiga täiendava kümne kahesüsteemse elektrirongi tarnimiseks ning alustati ettevalmistusi uue depoo ehitamiseks Soodevahesse.
-
20231. juuli
Rahvasuus porganditena tuntuks saanud Stadler FLIRT rongidega on kümne aasta jooksul sõitnud üle 66 miljoni reisija. Kokku on Elroni 38 rongi sõitnud kümne aastaga üle 54 miljoni kilomeetri. See on umbes ⅓ teekonnast Maalt Päikesele (150 mln km) või 70 edasi-tagasi reisi Kuule (380 000 km).
-
202411. juuni
Varahommikul jõuab Elroni Pääsküla depoosse esimene Škoda kahesüsteemne elektrirong 21Ev (pikamaarong). Kokku saabub aastatel 2024 – 2026 Eestisse 16 uut Škoda elektrirongi, millest 11 on pikamaarongid ja 5 linnalähirongid.