Информация о поездках 24ч +372 616 0245

05.10.2021

2021. aasta esimese 8-kuuga on raudteel väga napilt pääsenud 43 inimest.

Elroni ohutusjuht Natali Aosaar

2021. aastal oleme fikseerinud 43 nappi pääsemist, kus liikluses osalejad on tähelepanematusest või liiklusreeglite rikkumise tõttu sattunud raudteel väga ohtlikku olukorda. Võrreldes 2020. aastaga on ohuolukordade arv kasvanud pea poole võrra.

„Nii jalakäijad kui ka sõidukid ületavad raudteed viimasel hetkel. Kui sõiduteed ületades on kombeks vaadata vasakule-paremale, siis raudtee ülekäigu- ja ülesõidukohtades see liiklusreegel justkui ununeb. Rongi pardasalvestuste andmete põhjal on paljudel liikluses osalejatel tähelepanu nutiseadmel, kasutatakse kõrvaklappe ning kantakse peas kapuutsi ega vaadata ka vasakule-paremale nagu on kombeks sõidutee ületamisel. Jalgratturid ei tule sageli raudtee ülesõidukohas rattalt maha ning jätkuvalt on ka sõidukijuhte, kes eiravad raudtee ülesõidu kohas punast fooritult ega jää stop-märgi juures seisma – need on tahtlikud liiklusreeglite rikkumised, kus traagilisest õnnetusest jääb sageli puudu vaid mõni sekund,“ kirjeldab meie ohutusjuht Natali Aosaar.

„Töö käigus vaatan ja analüüsin ma kõiki napikate videosalvestusi ja jään selle käigus tihtilugu mõtlema, kas need inimesed sel hetkel said aru, kuivõrd halvasti oleks võinud nende ja nende lähedaste päev tegelikult lõppeda. Kuna uurimise all on ka juhtumid, mis kahjuks nii õnnelikult ei lõpe, siis tean, et napikat ja õnnetust eraldavad üksteisest vaid sekundid,“ tõdeb Natali.

Ta lisab, et eriti kurvastav on see, et jätkuvalt ületavad nii täiskasvanud kui ka lapsed raudteed selleks mitte-ettenähtud kohtades ning lapsed mängivad raudtee vahetus läheduses adumata, et mänguhoos võib tähelepanu hajuda.

„Pahatahtlike mängude – nagu rongide kividega loopimise kõrval, millest meie rongijuhid teavitavad ka politseid - on sel aastal järjest enam märgata ka olukordi, kus lapsed mängivad raudtee vahetus läheduses, arvestamata, et mänguhoos võib tähelepanu hajuda ning oht õnnetusse sattuda suureneda. Raudtee ei tohiks olla ei jalakäijale liikumisrajaks ega mängupiirkonnaks – nii nagu me ei veeda aega maanteel, et tohiks ka raudtee läheduses tegeleda ühegi teise tegevusega peale raudtee turvalise ületamiseta,“ rõhutab meie ohutusjuht.

Raudtee-ettevõtted teevad kõik selleks, et luua turvalist liikluskeskkonda, kuid raudteeohutust tagavad kõik liikluses osalejad üheskoos. Kui üks osapool ei täida enda rolli vastutustundlikult, siis ei ole tagatud ka ohutust.

„Raudteed ületades on oluline arvestada, et rongi pidurdusteekond on väga pikk: olenevalt ilmaoludest ja rongi pikkusest on rongi pidurdusmaa täieliku seismajäämiseni ligi 10 korda pikem kui autol ehk näiteks 50km/h kiiruse juures 150-200 meetrit, suurema kiiruse puhul veelgi pikem – seetõttu ei ole jalakäijal ega autol valikut – rongile tuleb teed anda ning raudteed ületades alati veenduda, et rong ei ole lähenemas!“ meenutab Natali.

Ta lisab, et rongid lasevad alati vilet nii jaamast väljudes kui ka enne raudtee ülekäigu- või ülesõidukohale lähenemist, samuti enne suuremaid kurve, kus nähtavus võib olla piiratud, et anda enda liikumisest lisaks märku.

Meie ohutusjuht rõhutab, et pimeda sügisaja saabudes ning senisele aastale tagasi vaadates on paslik panna kõigile liikluses osalejatele südamele, et turvaline liikluskeskkond nõuab tähelepanu ning reeglite täitmist.

„Raudteed ja ka sõiduteed ületades tuleb olla tähelepanelik, veenduda, et tee on vaba ning seejärel alles üle tee minna. Nii raudteed kui sõiduteed tuleb ületada vaid selleks ettenähtud kohas, seisatada ning vaadata nii vasakule kui paremale,“ sõnab meie ohutusjuht.